"Minu Peipsiveer. Unes ja ilmsi" Raul Oreškin
Ma ei saa öelda, et oleksin seda erapooletult lugenud. Peipsiveerega mul sidemed puuduvad, ent kõik see suvine tohuvabohu Voronja galeriis on mulle servapidi tuttav ühes teises Eestimaa otsas. Seega ei soovita Peipsiveert ja Hiiumaad järjest lugeda. Endale kulus muidugi tänavuse pöörase hooaja lõpuotsas kaaskannatajate sekeldustest lugemine marjaks ära.
Aga muidu... muhedad ja mõnusalt lühikesed lood, argised sekeldused, värvikad kohalikud karakterid (vähe!), kunstijuttu (palju!), unenäod jms.
Kokkusattumustest väärib mainimist, et tegin ka üks päev kirvesuppi ja seda laua ääres lürpides arutasime kirvesupi-naljalugu, ning just samal õhtul lugema asudes jõudsin autori kirvesupi-teoni.
P.S. Raamatukaas on täielik lemmik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar