Moodne aeg

Kuna insta küsitlus näitas üllatavalt leiget teadmist "Moodsa aja" sarja kohta (27% ringis), siis ma valisin ja postitasin mõned oma lemmikud. Või noh, viimaste aegade lemmikud, algusaegade kohta info ja mälu puudub (sarja alguseks võiks pidada 2001. aastat, siis ma kohe kindlasti ei märkinud ühtegi lugemismuljet üles). Teeme siis siia ka postituse, iga raamatu kohta paar lausega.

Tõsi, sarjas ringi tuuseldades leidsin veel palju lemmikuid, aga ega ma viitsi neid kõiki siia üles hakata laduma. Sest jah, välja jäid mitme raamatuga Houellebecq ja Hornby, samuti Winmani "Kui jumal oli jänes" jne, jne. Julgustan üleüldse neid, kes ei alusta iga päeva raamatupoodide ja kirjastuste kodukatel tuulamisega, leidma endale meelepärased sarjad, siis teeb keegi teine sinu eest suurema töö ära. Minu jaoks on sarjad "Moodne aeg" (Varrak), "Punane raamat" (Tänapäev), "Põhjamaade romaan" (Eesti Raamat) sellised, kus ma tean, et suurem osa mulle meeldib, mõne üksiku raamatu olen vaid vahele jätnud.

Adichie "Pool kollast päikest" - Aafrika, Nigeeria, läbi kauni ilukirjanduse annab aimu päriselt kohalikust elu, 1960ndad.

Arenz "Suur suvi" - noorusarmastus, Saksamaa, 1970ndad, ilus ja õrn lugu.

Al-Aswany "Jakubijani maja" - Egiptus läbi ühe tegelase ja tema loo, Kairo kesklinn. 

Tan "Uste maja" - raamat neile, kel meeldib Maugham, Malaisia või eelmise sajandi algusots. Või siis need kolm kõik korraga. 

Knausgaard "Koidutäht" - üheksa tegelast, kes hakkavad oma lugu jutustama, sealjuures on K.-l suurepärane oskus kõik argine nii ehedalt edasi anda, et loed ja noogutad kaasa.

Powers "Ilmapuu" - loodus ja inimene, pärast seda raamatut vaatad sa puid uue pilguga; imeline keel!

Natuke julgema stiiliga valik samuti siia. 

Edouard Louis "Muutuda: meetod" - siin on palju seda, millest ei muidu ei räägita; noore inimese talle määratud kastist välja murdmine, vahendeid valimata.

Otsuka "Buddha pööningul" - siin on määravaks jutustamisstiil, ei pruugi igaühele meeldida. Jõulises meie-vormis rullub lahti eelmise sajandi algusotsa kirja teel USA-sse tellitavate pruutide teema, milliste ootuste-lootustega need jaapanlannad asusid teele tundmatu tuleviku, maa ja "kallima" poole... Mulle meeldivad raamatud, mis täidavad mitut eesmärki, ühest küljest nauding tekstist ja loost, teisalt saad teada ka midagi uut. Ses suhtes meenutab veidi samas sarjas ilmunud Deville´i "Katku ja koolerat".

Leky "Mida siit näha võib" - südamlik tüdruku sirgumise lugu, värvikas kogukond, vanaema, huumorit ja armastust ja ohtralt lugusid.

Offill "Ilm" - ma ei tea kedagi, kellele see raamat meeldiks, ausalt :) Ise lugesin raamatukogust ja seejärel ostsin ikka endale ka. Fragmendid, aktuaalsed teemad, must huumor. 

Conde "Mangroovi ületamine" - segu Nipernaadist ja Pasolini "Teoreemist". Tuli kord üks võõras, raamatu alguseks on ta surnud, surnuvalve ongi kogu loo raamiks. Selle kaudu haritakse lugejat aga Guadeluope´i ajaloos. Jällegi, lugu on hea, aga teadmisi antakse ka kamaluga.