kolmapäev, 24. mai 2023

Naine pole mees / Rum


Teemadering igati huvitav - kolm põlve palestiinlannasid elamas Brooklynis, neist viimane põlvkond küll juba mingil määral amerikaniseerunud. Sissejuurdunud elukorraldus ja tavad, käitumismustrid, ennekõike aga meeste- ja naistevahelised suhted... kõik see, mis Palestiinas oleks olnud tavapärane, on Ameerikas järsku tavatu - kas ja kuidas kohaneda, hakata vastu (oma juurtele ja esivanematele? ümbritsevale?), püüelda muutuste poole või leppida...

Ootasin raamatust veidi enamat, aga midagi jäi vajaka. Või üle. Siit oleks tiheda rehaga võinud vähemalt kolmandiku maha kraapida ja oleks suurepärase asja kokku saanud. Praegu on ehk liiga palju korduseid, üksipulgi lahti nämmutamist, lugejat peetakse natuke nagu lihtsakeseks. Autor viskab vihje õhku, aga selle asemel, et looga edasi minna, siis ta igaks juhuks järgneva paari lehekülje jooksul kordab seda vihjet, otsesõnu või kaude, veel mõned korrad üle. Ja siis peatükk-paar hiljem söödab lugejale ette selle enneolematult salapärase vihje lahenduse, oodates ilmselt trummipõrinat ja fanfaare. Anna andeks, aga sa jäid lootusetult hiljaks... Olgu, ilmselt on see minu kiiks, ärge pange tähele. Pealegi Goodreadsis on sel ülikõrge hinne - 4,26. Aga äkki nad ei hinnanudki teksti tehnilist poolt, vaid araablannade keerulist elu... Igatahes mõtteainet jätkub.

Samas möönan, et aeglasele lugejale võiks see just hästi sobida, sest kui lugeda mõne päeva tagant mõni lehekülg, siis need kordused täidavad igati oma ülesannet. Lisaks on siin olemas peaaegu kõik, mis tänasel päeval müüb, vabandust, valetan, lemmikloomi ei olnud
🙂
PS. Kaanepilt mulle küll meeldib, pärast päev otsa muruniitmist illustreeriks säärane pilt suurepäraselt ka minu olemist käesoleval hetkel
🙂



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar