Heietused

 Kaur ja Kellakägu vaidlesid  (õrnalt) eile raamatute ja jutusaadete üle. Ja mulle meenus äkki, milline ohtlik sõna see heietamine tegelikult on. Olen seda kunagi ammu oma eelmises blogis ühe kodumaise väärikas eas kirjanikuproua ühe konkreetse teose kohta lugemismuljeid jagades kasutanud. Oh õudu, üks teine selle raamatu arvustaja kasutas mu konstateeringu häbitult oma Loomingu arvustuses ära. Pärast seda ma õppisin ära, et oma sõnade eest peab olema valmis vastutama (nagu me tänaseks teame, on mul olemas ka märksa markantsemaid näiteid oma sõnade vastutamise osas, ent seni siiski edukalt ja võin väita, et mis iganes ja kuidas iganes olen suust või sõrmede alt välja ajanud, selle eest ma seisan, lõpuni).

Veider jah, kuis ajad muutuvad. Aastaid tagasi oli see õige levinud, ma mõtlen, harjumus blogimaailmast mõtteid ja väiteid "laenata". Nüüd on suhtumine muutunud ja ikka küsitakse luba. 

Aga heietamisest, eks see sõltub. Mulle mõned heietamised väga meeldivad (osa Õnnepalu raamatuist võiks ju selle alla liigitada). Teised heietamised, no need ongi heietamised ja ei pea põdema, kui ei meeldi. Taskuhäälingud on minu jaoks ka enamasti liiga uimpsid, mistõttu ma naljalt neid ette ei võta ka. Head tempot ongi ilmselt raske hoida. 

---

Eile sattusin üle pika aja Von Krahli. No küll on hea nii lähedale teatrisse minna, tõsi, teatrirituaalid kipuvad sedasi hääbuma. 

"Tähtede all" langes taas sinna viimasel ajal levinud žanri: sketšid (tuletan meelde: "Vabalt peetavate kanade munad", "Evolutsiooni revolutsioon", "Peks mõisatallis"). Huvitav, kas see trend jääb kauaks kestma? 

Seekord, peab möönma, olid üleminekud siiski väga ägedalt lavastatud! See ehk oligi peamine kompvek lavastuse juures, sest lõpuks sa lausa ootad, et kuidas nad järgmise ülemineku ära lahendad. Muus osas, nagu ikka, mõni pildike oli vaimukam ja selgem, mõni jäi segaseks. Selline üles-alla sõit, et kui mõne aeglasema-segasema sketši puhul läks oma mõte lippama, siis järsku tuli äratus ja läks jälle käima.

Sel aastal ma rohkem teatrisse ei jõua, kuigi paaril etendusel hoian siiski igaks juhuks silma peal.