"Kuldne puur"

 "Kuldne puur" Camilla Läckberg

Natuke aega kannatas lugeda, aga siis viskas ikka ära. Ma muidugi tunnustan Läckbergi - ta teab, mis müüb.

Kirjelda rikkaid ja ilusaid ühes nende õnnetu olemisega!

Lao ritta palju hirmkalleid brände (no ikka kohe kõik, mis pähe tulevad!)! Pane see kõik hästi klišeelikku ja etteaimatavasse vormi, et taeva pärast lugeja ei peaks ajusid liigutama või mingite ootamatustega rinda pistma.

Ah jaa, seksi lisa ikka ka näpuotsaga, ja mitte lihtsalt seksi, vaid loomulikult sellist, mis kõik koduperenaised käima tõmbab (olgu poolvõõrastega, juhuslik, jõuline, taha ja suhu ja samas vaimus edasi).

Ja seegi pole veel kõik - viska sekka ka majandusalaseid termineid, kasvõi loeteluna (mikroökonoomika, makroökonoomika, finantsanalüüs, statistika jne). Kogu aeg oli rõhutatud kui tark ja andekas on Faye ja et mehe ettevõtte ainult tänu temale üldse saavutaski edu, aga no kurja, ma jätsin enne raamatu pooleli (3/4 higistasin lugeda), kui suutsin lõpuni aru saada, mida pöörast ta siis selle Compare´iga oli teinud, et see ikka nii übermegagiga edukas oli. Aga äkki tõesti kuskil viimastel lehekülgedel selgus tõde...

P.S. Lemmiksõnaks kujunes seekord "putiik" (korduvalt). Samas, ega ma ka tea, äkki ongi selline sõna eesti keeles nüüd olemas.

"Kuni armastus peale tuleb 2.0"

 "Kuni armastus peale tuleb 2.0" Veronika Kivisilla

Lugesin eelmist raamatut ja teadsin juba siis, et seda on mul käeulatusse isikliku eksemplari näol tarvis. Jäin uimerdama, kuni ilmus 2.0 ja mu elu õieke selle mulle kinkis. Süda hõiskas rinnus! Nüüd on mul olemas ravim kurbade päevade, sügismasenduse, rõõmutute hetkede ja lollide inimeste vastu. Lööd suvalisest kohast lahti ja loed paar lookest, olgu siis päeva hakatuseks või õhtu lõpetuseks. Mõtled muidugi kogu aeg kahtlevalt, et kas tõesti on säherduse kõnepruugiga noormees päriselt olemas või mõtles Kivisilla ta oma fantaasias välja  Sellesse Pääsküla poe kassapidajasse ma usun kindlamalt, sest minu kodupoes Poska ja Narva mnt nurgal on ka selline karakter olemas.

"Uraan"

 "Uraan" Olga Pogodina-Kuzmina

Nauditav ülesehitus ja tempo, hoiab lugejat lühikese lõa otsas. Kui sind ka ei huvita Sillamäe ja 1953. aasta, siis loe seda lihtsalt kui romaani. Slaavilike mõjutustega, muidugi. Aga siiski, miks mitte lugeda ka teema enda pärast? Autor on kasutanud Sillamäe elanike mälestusi ja CIA arhiividest materjale. Lugedes tõstatub nii mõnelgi korral küsimus, et mis on autori fantaasia ja mis tegelikkus. Las see jäädagi teadmata, ikkagi on mõnus lugeda, ainuüksi värvika tegelaste müriaadi pärastki, näiteks.

Kui midagi veidi häiris, siis ilmselt jah, see kohatine ülim naiivsus, ent... vaatame kasvõi täna enda ümber - mitte midagi ei ole muutunud.

"Minu Peipsiveer"

 "Minu Peipsiveer. Unes ja ilmsi" Raul Oreškin

Ma ei saa öelda, et oleksin seda erapooletult lugenud. Peipsiveerega mul sidemed puuduvad, ent kõik see suvine tohuvabohu Voronja galeriis on mulle servapidi tuttav ühes teises Eestimaa otsas. Seega ei soovita Peipsiveert ja Hiiumaad järjest lugeda. Endale kulus muidugi tänavuse pöörase hooaja lõpuotsas kaaskannatajate sekeldustest lugemine marjaks ära.

Aga muidu... muhedad ja mõnusalt lühikesed lood, argised sekeldused, värvikad kohalikud karakterid (vähe!), kunstijuttu (palju!), unenäod jms.

Kokkusattumustest väärib mainimist, et tegin ka üks päev kirvesuppi ja seda laua ääres lürpides arutasime kirvesupi-naljalugu, ning just samal õhtul lugema asudes jõudsin autori kirvesupi-teoni.

P.S. Raamatukaas on täielik lemmik

"Magusmõrkjas"

 "Magusmõrkjas" Stephanie Danler

Veider raamat. Hästi paljulubav, kuidagi võttis kaasa... Kogu aeg oli tunne, et no on selline chill lugemine (tegelikult muidugi ei ole, sest taluvuspiire ületav restoranitöö, narko- ja alkoorgiad jms helgeid noote endas ei kanna), aga et siis ühel hetkel peaks just kui asjaks minema. Midagi hakkab kohe-kohe juhtuma, toimub mingi ootamatu pööre või oluline areng... aga seda ei tulnudki.
Lugejana tundsin pettumust selle lõputult kestva hoovõtu pärast. Muidu oli tekst ju kenake ja need võluvad roogade ja veinide kirjeldused meeliergutavad küll. Suviseks vahepalaks kindlasti mõnus.

"Kuidas see kõik algas"

 "Kuidas see kõik algas" Penelope Lively

Ei ole midagi parata, aga mis minusse puutub, siis pärast "Kuutiigrit" teised Lively raamatud enam püünele ei pääse. Ma saan aru, kuidas on kenasti komponeeritud süžee, kuidas loodud võimalikult eriilmelised karakterid, neile on otsitud põnevad ametid, mille kaudu lugejale mingi uus ja huvitav maailm avada, punutud intriigid (traagelniidid paistavad, ei ole ootamatusi), ent... no ei ole selles kirge, tõmmet, kaasahaaravust. See on mu jaoks ikkagi kõigest naistekas, suvalisest roosamannast kindlasti parem, kuid siiski kiirtoit. Loed, kui muud paremat hetkel laual ei ole, aga elamust, hingekosutust või naudingut stiilist, keelest, loo ülesehitusest, seda ei saa.
Samas ma mõtlen, et kui sulle meeldis tema "Foto", siis võiks ka see kõnealune raamat meeldida. Kui aga oled jõudnud "Kuutiigrit" lugeda, siis pole neid teisi mõtet enam kätte võtta.