Suureks Ameerika romaaniks peetava "USA" triloogia esimene osa, millele ma lähenesin puhtalt lehelt. Loo ülesehitus on põnev ja omas ajas ilmselt ka uudne, aga kui armastad klassikalisemas vormis lugu, siis saab seda edukalt ka nii lugeda. Lugeja viiakse jalutuskäigule 20. sajandi esimese kümnendi Ameerikasse lihtsate inimeste kõrval, nii et kerge on samastuda. Keeruline lapsepõlv või lihtsalt seiklejaloomus, suur kirg või vastamata armastus, mis iganes paneb siinseid tegelasi astuma seda esimest sammu koduuksest välja, sa elad kaasa. Kergemeelseid õnneotsijaid saatvatest äpardustest (rahamaiad prostituudid, haigused, muidu tüssamised) või naiivselt aatelistest püüdlustest lugedes võid pead vangutada ja oiata, et no kuidas ta ometi nii loll on (ja endal on sel hetkel muidugi hirmus hea ja tark olla :)). Need, kellele aga elu näib hõbekandikul soodsaid võimalusi ja häid kokkusattumusi ette kandvat, elad kaasa küüsi närides, et kas ja millal see pauk käib.
Sotsialistlikud utoopiad, unistused ja pürgimused, naise koht ühiskonnas, eduihalus, boheemlased, raha, raha ja veel kord raha... Väga laiapõhjaline pilguheit esimese maailmasõja eelõhtule sealpool suurt lompi.
Dos Passos segab fiktiivseid tegelasi ka ajaloost tuntud nimedega (see pole siiski määrav). Lisaks vormimängud "Kaamerasilma" ja "Ringvaate" vahepaladega. Neist esimene laseb lugejal piiluda autori enda ellu ja teine koondab noppeid ajalehes ilmunud uudisnupukestest ja pealkirjadest. Neisse suuremat süüvimata haarasin sealt vaid ajaloolist tausta ja konteksti, rohkem rändasin kaasa väljamõeldud tegelastega. Rändamist oli palju, mingi sabaalune kihelus oli kõigil, sest jah, teele läksid nad ju varem või hiljem. Kes läks Mehhikosse revolutsiooni tegema, keda kutsusid suurlinna tuled.
Väga kaasahaarav ja huvitav lugemine.
 |
Mul tuleb nüüd vahepeal sunnitud paus järgmistest osadest (raamatud jäid linna maha), aga kibelen jätkama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar