laupäev, 29. juuni 2024

Rahast rääkides...




Ma tean küll, et AHFi rahajagamisest on juba söögi alla ja peale räägitud (äärepealt oleksin sellest pidanud minema ka raadiosse rääkima, otse-eetrisse, johhaidii, aga siis selgus, et olen ikka liiga rikutud) ja viisakamad autorid on ka oma lugejaid jõudnud juba tänada. Teen seda hilinemisega, aga siiski teen: AITÄH, kõik 1362 laenutajat, kes tõid mu pangakontole 2413 (miinus maksud) eurot. Seekord võib tõesti nentida, et summa on tuntav. Tegelikult oli vist eelmisel aastal ka, kui ma meenutan. Varasemad aastad oli laenutuste eest laekuv summa ikka nii väike, et alati ei märganudki selle laekumist.

Samas vaatan, et laenutuste koguarv, vähemasti minu puhul, on aastatega kukkunud. Ei tea, kas ka üldiselt. Tõsi, eelmisel aastal ei ilmunud ka uut raamat, see vist ikka tavaliselt mõjutab laenutamist kõige enam. Ma nagu mäletaks aastaid/aastat, kui laenutuste koguarv isegi 5000 alla küündis. Ilmselt on ka Minu-sarja numbrid vähenenud, neid aegu (nii tiraaži kui laenutuste osas), mis olid "Minu Taani" puhul, ei tule ilmselt enam kunagi. Taani-raamatu ilmudes oli esimesel aastal laenutusi 2500+, ehk siis mul oli ilmunud sel hetkel vaid üks raamat ja lisaks ei räägi me ka täisaastast. Aga jah, aastad pole enam need, nagu nentis ka Pipi, kui sai 12.

Tõsi, Minu-sarja puhul on hilisem "tilkumine" küllap suurem kui mõne niisama romaanikese puhul. Selliseid reisi- ja kogemuslugusid laenutatakse ju ka aastaid hiljem, vastavalt vajaduse tekkimisele.

Loomulikult ei ole teada, mis summa järgmisel aastal eraldatakse, ega selle jaguneminegi. Aga! Jäin praegu mõtlema, et kui tänavusi numbreid vaadata (sõltuvalt muidugi kirjastusest ja lepingutest), siis minul on küll nii mõnigi raamat, mille müügist (EUR/tk) saan ma umbes sama (või isegi väiksema) summa kui laenutuse pealt. Nii et esimest korda võiks nagu väita, et autori poolt vaadates on laenutamine isegi kasumlikum kui müümine :) Ma muidugi ei tea, kuidas isekirjastajatel need numbrid on, äkki paremad. Ah, ilmaasjata võtsin selle teema praegu üles, tegelikult ju ikka päris masendav, kui mõelda, et üks Harju keskmine pehmekaaneline raamat on poes müügil tänasel päeval pigem 20+ euroga, aga autor saab sellest 1-2 eurot. Ju mõni kirjastus ja mõnele autorile maksab ka rohkem, aga kindlasti on ka neid autoreid, kelle puhul jääbki peamiseks rõõm oma raamatust ja nimest kaanel. Mis tuletabki mulle meelde ühe talvise (raha)vestluse ühe kirjastajaga. Kompromissi ei sündinud, niisamuti ka raamatut. Vastaspoole argument oli, et ega ma ju raha pärast kirjuta, ikka suurest rõõmust ja elevusest üllatusmomendi üle, et mis sealt küll lõpuks sünnib. Väite mõlema poolega olen ma absoluutselt nõus, ainult et... samamoodi võiks öelda ka poemüüjale ja sekretärile ja ministrile ja kellele tahes, et tee lihtsalt suure õnne- ja rõõmutunde pärast oma asja, nii põnev ju :)


5 kommentaari:

  1. Kusjuures, mõtlesin täpselt sama, et autori vaatenurgast polegi sel aastal väga vahet, kas ostetakse raamat või laenutatakse. Mis on tegelikult ju täitsa tore avastus :) Kui nüüd veel e-raamatute laenutused ka millalgi mängu võetaks - mulle tundub, et paljud inimesed eelistavad raamatukokku minekule kodus diivanil istudes
    ühe nupuvajutusega tehtavat e-laenutust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pean tunnistama, et ega mul pole õrna aimugi e-raamatute laenutusnumbritest, et kas need oleksid ikka arvestatavad... Samas võiks eeldada, et kui need numbrid ka on täna väikesed, siis tegemist on ikkagi kasvutrendiga.

      Ja e-raamatutest veel kõneldes, ma ei tea, kuidas täna olukord on, aga kunagi ammu aega tagasi (geront kõneleb!) oli ju vist nii, et laenutuskeskkond ostis e-raamatu ja seda saigi vist vaid 5 x välja laenata, siis tuli uus litsents osta. Ehk et autor laenutuse eest küll ei saanud, aga see-eest osteti e-raamatut ennast justkui rohkem. Ent veel kord, see teadmine pärineb tõesti hirmus ammusest ajast, siis kui ellu alles alustas (täna on see eelviimast päeva tegutsemas), ilmselt on aastate jooksul asja muudetud.

      Kustuta
    2. Sõlmisin just lepingu audioraamatule ("Sada esimest...") ja sealt saab tilkuma nii müügist kui laenutustelt. Ka minu raamatute laenutuste arv oli kaks eelmist aastat KORDADES suurem. Kuna produtseerin raamatuid ise (küll läbi kirjastuse), siis saan kinnitada, et sel viisil eksemplari müügilt saadav tasu erineb sinu mainitust mitu korda:)

      Kustuta
    3. Mul peaks ka midagi Minu-sarja audio-asjadest nii müügis olema kui ka laenutusse minema (või juba on, ei teagi). Aga kuna mingi raamat on läbi Pimedate raamatukogu n-ö vabanenud fail, siis vot ei teagi, kuidas lõpuks % jaguneb. Hirmus keeruliseks on süsteem aetud ja kuna lõppeks on vaid väike kopik, mis sealt kukub, siis ma pole suutnud oma aega kulutada, et sealt läbi närida.

      Ma eeldan, et see mitu korda erinev tasu tähendab, et saad suuremat tükitasu :) Igatahes olen ka ise tänaseks jõudnud sinnani, et kui ma just mingit väga spetsiifilist asja (nt orgaanilise keemia õpikut vms toredat) järgmiseks ei kirjuta, siis edaspidi lähen isekirjastamise teed. Ilmselt tiraažis veidi kaotan, aga need kukuvad niigi kiiresti praegu.

      Kustuta
    4. Jah - müüdud kaante pealt tüki eest:)
      Kui võrrelda audio- ja paberväljaande müügihüvitist, siis suhtarvudes saab audio eest ca kaks korda rohkem.

      Kustuta