Nägin üks päev kuskil blogisabas märget naisautorite aktiivsema lugemise kohta (kirjutaja luges siis, see ei olnud üldine statistika). Viskasin kohe ka huvi pärast pilgu enda lugemistele peale. Tean, et mul on juhtunud küll nädalaid, mil laual valdavalt naised. Kuidagi hakkas silma. Selle põhjust mõistan - mu vähestest usaldusväärsetest ja tugevatest soovitajatest kolm-neli on kindlameelselt naiste soosimise poole kaldu ja on vaid üks, kelle puhul julgen mürki võtta, et ta raamatuid endale valides ja/või teistele soovitades autori soo peale ei mõtle.
Samas kui selle aasta neli esimest kuud ette võtta, siis loetud 74 raamatust on ikka 31 juhul autoriks mees. Kui nüüd keegi tahaks protesteerida, et selline meeste osakaal võiks olla kuidagi seotud Lugemise väljakutse tänavuste teemadega, siis ma vaidlen vastu. Vaatasin üle. Tõsi, Rannap, Unt ja Tomusk olid rangelt ette antud ja tulid sealt, aga valdav osa teemadest on siiski sellised, kus autor pole määratud sootunnuste järgi ja ma olen ikka ise konkreetse raamatu teemasse sobitanud.
Ega saagi selle nelja kuu põhjal kuidagi üldistada, kust ja miks need mehed tulnud on. Kunagi tundus, et neid tuli ehk rohkem sarjade "Punane raamat" ja "Moodne aeg" kaudu, ent praegu ei päde ka see. "Punase raamatu" puhul olen tänavu lugenud 2M ja 2N. "Moodsat aega" olen lugenud vaid 1M. Minu-sarja hulka on sattunud nii ühte kui teist. Seega on need mehed ja naised mu juurde sattunud ikka huvitavate teemade või oma stiili tõttu, sest jah, eks ma ka edaspidi loen Rauda, Houellebecqi, Vadit, Õnnepalu, Epnerit, Irvingut jt, kui neil uut manti ilmub.
Ah, tuleks vaid head ja nauditavat kraami, olgu seal püksis või kahe kõrva vahel mis tahes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar