Ma loen "Punase raamatu" sarjast valdavalt kõike, ei teagi, kuis see "Paradiis" on vahele jäänud. Nüüd aga LV viimati külastatud riigi punkti alla sobis ideaalselt. Mitte ainult see, et Gurnah on pärit Tansaaniast, vaid ta on ka minu viimase reisi sihtkohas Sansibari saarel sündinud. Ja kuigi raamatu tegevus leiab aset mandril, siis Sansibari mainitakse korduvalt (kaubavahetus, orjakaubandus).
Raamat jutustab noore mehe Yusufi õrnadest kujunemisaastatest, mil isa ta võlgade katteks rikkale kaupmehele kaasa annab. Kaupmees peaks olema onu, aga noh, see on Aafrika - onu tähendus on veidi teine kui meil siin. Igatahes sõbralikust ja külas käies münte pihku poetavast onust saab tolle juures elades pigem siiski isanda ja alluva suhe. Kogu see teadmatus ja segadus on mu meelest nii hästi tekstis edasi antud. Tuleb uues kohas uue eluga kohanemine, poepidamine ja veider sõber Khalil. Kui tundub, et noormees on kohanenud ja harjunud, viiakse ta järgmise kaupmehe juurde. Peretütrega tekkinud sümpaatia sunnib viimase isa Yusufi pikemale kaubaretkele sisemaale "metslaste" juurde. Päris põnev on kogu see pikaks rännakuks valmistumine, kaubakaravani teele minek ja teel olemine, mingid detailid, millele pole olnud põhjust mul varem liialt mõelda: muusikud, laagrisse jäämised, kauba kaitsmine ilmaolude ja loomade eest, teiste hõimude territooriumi läbimine, läbirääkimised hõimupealikega, tülid, segadused, ebausk ja ended. Kohati tundub, et rohkem kaupa kulub läbirääkimistel kingitustena laiali jagamiseks kui et maha ärimiseks.
Omavaheliste suhete ja teiste hõimudega kokkupõrgete taustal lisaks veel ümbritsev imeline, ent samas ka ohtlik loodus. Haigused ja ründavad metsloomad, koju tagasi tuleb ikka vähem mehi kui teele läks. Või kolonisaatorid ja nende omavahelised nagistamised, eelkõige inglaste ja sakslaste vastasseis (sündmused leiavad aset veidi enne esimest maailmasõda). Ja millisena nähakse valget võõrast meest...
"Kaubitsejad rääkisid hämminguga eurooplastest, kelle julmus ja halastamatus tekitas neis aukartust. Eurooplased võtsid endale kõige paremad maad, maksmata selle eest helmest, nad sundisid inimesed ühe või teise kavalusega enda heaks tööle, sõid mida ja keda iganes, ükskõik kui vintske või roiskunud see oli. Nende isul polnud piire ning neil puudus sündsustunne, nad lendasid peale nagu tirtsuparv. Maksud siin ja maksud seal, ning kui ei maksa, lähed vangi, saad piitsa või kõlgud nööri otsas. Esimese asjana ehitab eurooplane vangla, edasi kiriku ja siis turuhoone, et saaks kauplemisel silma peal hoida ja seejärel maksu küsida. Ja kõik see tuleb enne, kui ta ehitab endale maja, kus elada."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar