Viimaks hakkavad lugemislauale tulema raamatud, mida ei õnnestu kuidagi LV punktide alla suruda :) No olgu, kaudselt ehk oleks võinud ühte kohta suruda, aga sinna ma vist plaanin midagi verist ja koledat, ei tea, eks paistab.
Sellised keele konksvingerdused mulle hullult meeldivad (meenub, et kunagi ilmus Udo Uibolt midagi vägevat). Eriti meeldivad murde- ja muidu arhailistest sõnadest tuletatud sõnategelased. Päris tõsiselt võin väita, et olen vilets limonaadi-mahla poest ostja, aga pärast ühe joogitootja "vurtsvasseri" sõna kasutuselevõttu olen seda küll ostukorvi poetanud. Julge samm nende poolt, ent tundub, et õnnestunud.
Mis veel põnevat oli? Olen lapsest saadik kasutanud väljendit "toss väljas" ja mõelnud tossu sõna otseses mõttes (ilmselt tagusin liiga palju vanaks läinud ämmatosse metsa all :D), siit sain selgust. "Mõlgend" (poeesia) ja "kainend" (proosa) olid ka põnevad teada. Mõtleks, milline saatuse iroonia oleks proosa, mis on kirjutatud ebakaines olekus :)
Tiismann, kelle sõnaloomest suuremat ei peetud - tal kippusid need loodud sõnad pikaks ja lohisevaks -, on siiski ka toredaid väljendeid loonud. Käekirja kohta "kämblekiri" või tõlke kohta "järeltormatus" on ju täitsa vahvad. Mõnest sõnast on veel kahju, mis pole kasutusse tulnud/jäänud, nt Jaan Tõnissoni loodud "kõlberüüste" (korruptsioon). Valgusfoori üle on aru peetud, pakutud, et see võiks olla "vilgits", mis kõlab ju küll hästi. Nojah, ma võiks siin loetlema jäädagi, aga mis ma ikka raamatut ümber jutustan.
Kui kurta, siis mõne väljendi selgitus oli veidi napivõitu. Teisalt, mõeldes, et need ongi algselt kohaliku ajalehe tarbeks kirjutatud nupukesed, siis arusaadav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar