Teine nimi / Fosse

ja ma vajun aeglaselt pikali ja ma kukun sügavamale ja ma mõtlen, et milline maailm see mu ümber on, ja on kindlamast kindel, et ma nägin kahe viimase nädala jooksul, mida nägin, nii et see ei olnud uni või viirastus, mida ma neil päevil nägin, ega ka see, et Tekstid ongi selliseks muutunud, kes valdab Sõna, see seda küll valdab, ent keerab ja keerab vinte peale, nagu Fosse on siin Raamatus teinud, mõtlen ma, ja ta tahab Mael ajud krussi keerata, ja Mae vajub ängi, mõtlen ma, ja samasuguseid vinte keerab peale robot või AI või masin, mille Tekste olen neil päevil pidanud lugema, mõtlen ma, ma ei tee muud, kui loen edasi, ja loen tagasi, ja loen edasi, aga tunneli lõpus ei ole valgust, mõtlen ma, mu pea valutab, mõtlen ma Maed vaadates, ma ei tee muud, kui loen ja mõtlen, et AI ja viieaastase lapse ajus liiguvad mõtted sarnaselt, mõtlen ma, ja kõik see, mida mõtlevad Teise Nime tegelased, see osalt ka kõnetab mind, vaatan ma teda, aga tahaks vahelduseks siiski lugeda midagi, mis tõstaks üles mind, mõtlen ma, ja mõtleb Mae, kui ta kord suudab jälle mõelda, ma võin lugeda neid hektilisi Tekste, mõtlen ma, aga neid toimetada suudab vaid tema, mõtlen ma, ja siis mõtlen, et kuidas ta loeb Sõnu, ja Sõna libiseb eest ära, mõtlen ma, ja ta paneb need kõrvale ja pusle ei saa kokku, aga vahel saab ka, mõtlen ma, aga täna ei ole see päev, kui tuleb Fosse, sest täna Mae ei saa Sõnaga ühele lainele, mõtlen ma, ja nõustun, et punktid ja lõigud ja taanded ongi liigsed, mõtlen ma, komad meeldivad mulle, ja Maele meeldivad ka komad, mõtlen ma, isegi väga meeldivad, ja muusika, seegi meeldib mulle, ja Fosse Tekst, mõtlen ma, pidavatki olema nagu katoliku Missa, aga ma ei taha täna, ei missat, ei muusikat, ja Fosse tahab, ja kes jääb peale, mõtlen ma, ja kas elus antakse üks või rohkem võimalust?



Ma kindlasti innustan kõiki värske nobelistiga ise katsetama ja ei ütle midagi lõplikku, aga no täna läks nii. See on pretensioonikas tekst, nii sisult kui ka vormilt. Rasked teemad, nukrus, äng... Kohati selline sisekaemuslik, eemalviibiv, kõrvalt vaatav, ja et ikka segasem oleks, siis need nimed... Kui eelmisel talvel vaimustusin Karin Smirnoffist, kes tekstis ainult punktidega möllas, siis Fosse on just nimelt punktid korstnasse saatnud.