Reisiraport

Sitsiilia tuli plaani äkki ja ootamatult, ilmselt mingil augustikuu sumedal õhtul võtsin meeltesegadushoos lennupiletid. Nagu ikka, ahvatlev reklaam sots.meedias, mis lubab kahe kümpsiga sind kohale lennutada... olgu-olgu, seekord nii ei olnud ja üleüldse, ma põhimõtteliselt enam kunagi ei usu ega lenda Ryanairide või Wizzide jms, mis on inimväärikust alandavad. Minek Balti Õhuga (maskivaba lend) ja tulek Lufthansaga (maskiga). Ja kuigi mulle ei meeldi rahast rääkida, siis olen ma saanud noomida, et sedasorti praktilist teavet ei jaga, olgu siis mõned numbrid seekord öeldud. Lennupiletid olid mingi 340 eurot/inimene.

Lennuajad olid rasked ikkagi. Samas oli ka huvitav laupäeva öistel tundidel teele minna. Öösel teatud tundidel teadupärast taksod vanalinnas ei sõida, seega marssisime Pärnu mnt-le. Põhimõtteliselt mingid noored tegid Hollika ees pingil sugu ja keegi urineeris laia kaarega Kultuuriministeeriumi seina vastu. Mis kõik mul ontliku vanainimesena öises linnas nägemata jääb :)

Aga Sitsiilia siis...

... on tore nagu üldse Itaalia lõunapoolsed oblastid. Soe, valge ja kärbsed ei hammusta, nagu ütlevad klassikud. Toit on hea (abikaasa ei jaga seda seisukohta, tal pidavat naine paremat tegema) ja odav. Täiesti edukalt võiks kogu reisi ära elada tänavatoidust. Sitsiilia spetsialiteet arancino (hakklihakaste ja mahlane riis mötserdatud pallikeseks, paneeritud ja frititud kuldseks) maksab 1,50 - 2,50 eurot. Tean jah, et pildil näeb võrdlemisi väheapetiitne välja, aga maitseb siiski hea. Loomulikult sadat sorti pitsalõigud ja panini´id jne. Kohvikus-restos kerge salatiline lisand kuni 4 eurot, pastad-praed alates 8 eurost ja ülemise otsa vaatad ise, kui peenesse lokaali raatsid minna. 

Vein on hea ja odav. Kohvikus kohalikku kraami karahviniga võttes on 6-12 eurot/liiter. Kerge ja maitsev oli see iga jumala kord. Pudeliga on muidugi kallim. Poest ostes saab 3-5 euroga üüratu ja äärmiselt maitsva valiku rüübet. 

Ühistransport toimib hästi ja on igati mõistliku hinnaga. Autot ei rentinudki ja taksot ei kasutanud. Mõned näited. Cataniast (lennujaamalinn) risti läbi saare Palermosse otsebuss 14 eurot/nägu. Cataniast Giardini Naxosesse (mingi 45 min sõitu) 4,90. Ühistranspordis peab tänasel päeval kandma maski. Ja mitte seda tavalist meditsiinilist, vaid FFP2. Meid jäeti seepärast esimesest Palermo bussist maha :) 

Palermo vs. Catania. Tundub, et see on umbes sama teema nagu Tallinn vs. Tartu, Lissabon vs. Porto jne. Mulle sai Palermo tibake sümpaatsemaks, aga ehk seetõttu, et ta oli esimene? Iseenesest ajalooline süda on mõlemal põnev ja ilus. Palermol tundub seda enam olevat, Catanial vähem. Siiski sobivad mõlemad pikkadeks ja aeglasteks kulgemisteks. Ma jõudsin koguni kolmel päeval üle 20 000 sammu astuda, kui see pole ime, mis siis üldse?! Sõltumata, kummast linnast alustad, esimesel paaril päeval tabab nina siiski püsivalt uriiniaroome tänavail. Hiljem sellega harjub ja tundub täitsa mõnus kohalik õhk olema. Kohe lööb silme ette, kuis turismifirmad reklaamivad saart romantilise mesinädalate sihtkohana... ja ma siis kujutan ette seda sinisilmset lennukist väljujat. Sest kuigi Sitsiilia mulle meeldis, siis prügi, fekaale jm jama on kõikjal ikka päris palju. 

Palermo

Catania

Kuurordielu päris hästi mulle ei passi, aga õhku ja avarat vaadet veel on ju vaja, lisaks tahab mõni meist siiski ka ujuda, seega sai peatutud ka Giardini Naxoses. Sealt on mugav külastada mäe otsas asuvat populaarset linnakest Taorminat ja veel kõrgemal asuvat Castelmolat. Need on toredad küll. Kui oled jõudnud juba väisata Prantsuse Rivieral asuvat Eze´i, siis võivad lahjaks jääda. 

Edasi nagu ikka - turud, surnuaiad ja merele. Klassika.

Cappuccini katakombides ei tohi tegelikult pildistada, seega ei saanud need muumiad ka mulle paremini poseerida.

Mis mulle enim meeldis - Sitsiilia elusügis. Vanemad härrad on tõeliselt galantsed, lugupidavad. Kerge kummardus, koguni käesuudlemist oli märgata. Prouad jällegi kelmikad ja kõveriku huumorisoonega (nii palju kui keelt oskamata võimalik suhelda). Parim aeg nende jälgimiseks on õhtusöögieelsed promeneerimised. Ja see viimane on neil päriselt nagu aamen kirikus.

Meeldis, et lihtne sitsiillane saab maailmaasjadest päris hästi aru. Mingi paadimehega, kes tönkas inglise keelt, ja turutüübiga, sai pikemalt rääkida rohepöördest, kütuse hindadest, sõjast. Väga eluterve arusaam asjadest oli. Tegelikult ei ole ju muutunud muu kui vaid see, et ahel on pikem ja kasusaajate ring suurem, muus osas same shit is going on. Ja suurema osa pahategude tagant paistavad teadagi mis riigi kõrvad. 

Öömaju oli kolm, kõik bookingust ja väiksemat sorti (ehk siis mõne üüritoaga linnamajakesed). Võtsin eesmärgiks jääda eelarvega alla 100 eurot/öö. Õnnestus küll, kuigi napilt-napilt. Samas oma süü, võtsin ju siiski võrdlemisi viimasel minutil, mitu kuud varem broneerides oleks valik suurem ja hind madalam. Täiesti okei elamised, puhtad ja viisakad. Mõnes koristati iga päev, mõnes mitte. Palermo oma oli veidi väsinum, Giardini Naxoses võrdlemisi uus ja värske, Catania oma oli nagu muuseumis ööbiks :) 

Hommikusöök oli kõigil hinna sees ja kuigi kõik B. tagasisided pahandasid, et andke mi-da-gi-gi soolast hommikusöögiks (itaallastel ju hommikuti vaid magusad sarvesaiad, koogikesed-keeksikesed, jogurt jms), siis midagi olid need sitsiillased ometi ära õppinud - soolast saime kõigis kolmes kohas. Kuigi õudselt vähe ja hiljaks ei tohtinud jääda, siis ilma ka jäid. Üleüldse ma mõtlen, et vaat kui lihtne on neil seal see hommikusöögi teema majutuses, ei mingit jantimist kaerahelbepudru, praemuna ja omletiga, tomati-kurgi jm värske kraamiga. Kohv oligi vaid see, millega nad pidid sinu lauda istudes vaeva nägema. Kui mul siin lepitaks sellise hommikusöögiga, siis hakkaksin kohe esimesest päevast uuel hooajal samuti hommikueinet pakkuma. Lisaks olid söögikellaajad rangelt kivisse raiutud, väga lühikesed ja jäigad. 

PS. Etna otsa ei roninudki.

PPS. Varvast ei pistnud vette kordagi.