Õiendame alustuseks kohe ühe asja ära: see ei ole kiriromaan, kuigi pealkirjast võiks ehk seda välja lugeda. Aga see on üks kena romaan, mille kirjutamisel oluliseks allikaks on kirjad küll olnud. Täpsemalt Franz Kafka kirjad Milena Jesenskále (need on eesti keeles ilmunud LR-is 1996. aastal), vastassuunas liikunud kirjad ei ole vist säilinud. Ma usun, et Kafka isiku ja loomingu mõistmiseks peakski pigem neid LR-is ilmunud kirju endid lugema. See siinne lugu on siiski rohkem Milena lugu.
Mis ei tee seda siiski vähem põnevaks, sest Milena ei olnud lihtsalt eelmise sajandi algusotsa malbe ja ontlik tšehhitar, vaid omas ajas mässumeelne ja hakkaja noor tütarlaps, kes julgelt liikus kirjandusringkondades, kust ka esimese abikaasa leidis. Esmalt võitles selle armastuse eest, minnes vastuollu oma isaga (oli laudanumi tarvitamist, julget kleidimoodi, meesinimese enda juurde smugeldamist jms). Õnn pidi tema ja Ernst Pollaki õuele jõudma Viinis, kus liiderlik abikaas siiski võrdlemisi ruttu uusi mängukanne asus hankima. Milena ei jäänud käed rüpes norutama, vaid leidis tööd ja teenistust, ajapikku õnnestus tal end üles töötada ajakirjaniku ja tõlkijana. Ja kuigi Kafkaga oli ta ühte seltskonda sattunud põgusalt ka Tšehhis, siis just tõlkijatöö viis nad hiljem uuesti kokku. Kui Kafka (looming) sinu lemmikute hulka ei kuulu, siis ära muretse, see on siiski kergem ajaviiteromaan, kus ei hakata Kafka veidrusi ja veel veidramat loomingut analüüsima, ikka romantika ja hulljulge naine on teemaks, eks ole :) Kurja küll, ma isegi närisin vahepeal küüsi, et kas armastajad saavad ikka kokku või läheb kõik sohu. Ja kas Ernst, va sitik, saab tõepoolest Milena uuesti käpa peale.
Kõnealune raamat võiks sulle meeldida ka sellisel juhul, kui armastad ajasturomaane, sest aastate 1916-1926 argisest elust puistab autor lugejale ohtralt detaile. On aimata põhjalikku kodutööd, mida tahetakse lugejaga igati jagada. Ma ütleks, et see oli võrdlemisi põnev.
Mõnus ja kerge lugemine. Kohati ajas muidugi ka naerma, eriti kui meenus eelmine lektüür, Kangro "Õismäe ajamasin", kus samuti mehi maha murti. Mu meelest see Milena rabas neid mõnda meest, kes ta ellu antud olid, kohati sama brutaalselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar