Täiesti veider-võluv raamat, mida võiksin maksimumhindega hinnata, kui see va lõpuots poleks mu jaoks ära kukkunud (romantikud, ärge peljake, teile see ilmselt just nimelt meeldib!).
Kuna ma ei ole pärast õrna varateismeliseiga igasuguseid Brontësid ja Austeneid rohkem lugenud, siis olin raamatut ette võttes ikka väga skeptiline, peaaegu lõin keeletoimetajal näpud sahtli vahele, et no öelgu ausalt, kas maksab lugeda :) Tema vastust võite aimata. Igatahes kui ma alguses olingi veidi segaduses, et möhh, mis see nüüd on: mingi 17aastane tütarlaps suures lossis kukub ühtlase voona päevikuid täitma, ja mul peaks seda kõike tore lugeda olema, siis õige pea tõmbas see veidralt boheemlaslik ja ekstsentriline pere mind kuidagi kaasa.
On perepea, kes kirjutas kunagi ühe menukiks osutunud, ent üsna arusaamatu raamatu, pärast mida pole ta suutnud enam tööd teha, mis tõttu pere on täielikult vaesunud. 40 aastaks rendile võetud lossis küll elatakse, aga sisustus on praktiliselt kõik rahaks tehtud ja enam pole midagi võtta. Laste ema on surnud ja isa uus naine hoiab perekonda suuremast kaosest, kuigi eks ole temagi veidrik (näiteks harrastab ta nudismi). Seega perekond, kes peaks justkui rikas olema, on tegelikult puruvaene ja teenija/aednik/misiganes ameti peal see noormees täpselt on, kes peaks vaene olema (on ka!), võtab külas tööd juurde, et perel hinge sees hoida. Täiesti tagurpidi maailm, aga see on vaid üks paljudest kiiksuga detailidest siin raamatus.
Või siis veidrate detailidega teise nurga alt jätkates... Kui Austeni jt romaanide tegevus on väga hillitsetud ja kuidagi sordiini all, siis siin minnakse ikka paar sammukest sügavamale ja lastakse lugejal olmelistest detailidest läbi mõnusa huumori osa saada (tõsi, ega see romaan olegi eelpool nimetet kirjanikega samast ajastust, peaks vist 1930ndad olema). Näiteks läbi küla krinoliin õlal minek või karusnahkade külmkambris hoidmine või noore daami alkoholi maitsmised jne, jne.
Ah ma võiksingi sellest lobisema jääda. Igatahes on see üks humoorikas ja kiiksuga tütarlapse kujunemislugu kolmekümnendate Inglismaal, mis kirjutatud igati ladusalt ja haaravalt (neelasin kahe päevaga).
P.S. Lihtsalt soe soovitus: lugema asudes viska eelarvamused üle vasaku õla ja lase end tekstil kanda.
 |
| Harukordne aasta, mil 1. novembril võis praamil lugeda õues. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar