"Popmuusika a la Vittula"

 "Popmuusika a la Vittula" Mikael Niemi, tlk Ülev Aaloe

Põhja-Rootsi külake kusagil Soome piiri ääres, 1960ndad kogu oma hulluses ja vemmeldava verega poisikesed, lootustandev komplekt, ma ütlen. Paar lugu olid kahtlased, ent suurem osa siiski parajalt humoorikad ja ajastu- ja kohatruud.

Teemakohane tsitaat lugemishulludele ja karantiinis olijatele:

"Teiseks hullumeelsuse põhjuseks oli liigne juurdlemine. Isa hoiatas mind karmilt liigse mõtlemise eest, mõelda tuleb vaid hädavajalike asjade peale, sest mõtisklemine on halb harjumus, mis omandab üha hullemad mõõtmed, mida rohkem seda harrastada. Tema ise oskas soovitada selle ravimiseks raskeid füüsilisi töid nagu lumerookimine, puuraiumine, murdmaasuusatamine jms, sest mõtlemishood tulid tavaliselt peale ikka siis, kui sohvale pikutama viskasid või mingil muul moel puhkasid. Soovitatav oli ka varane hommikune ärkamine, eriti nädalalõppudel ja pohmellihommikutel, mil muidu võiksid kõige vastikumad mõtted vägisi pähe tikkuda.

Eriti oluline oli see, et ei hakkaks mõtlema usuasjade peale. Jumal ja surm ja elu mõte on kõik noore ja haavatava psüühika jaoks ülimalt eluohtlikud valdkonnad, padrik, kuhu ära eksides võivad sind tabada kõige raskemakujulised hullused. Sedasorti mõtisklused võib rahumeeli edasi lükata vanaduspäevadele, sest siis on inimene juba karastunud ja tugevama konstruktsiooniga ja tal polegi eriti midagi muud teha."

...

Kõige ohtlikum asi, mille eest isa tahtis mind eriti hoiatada ja mis üksipäini oli saatnud terve armee noori õnnetukesi hulluse kütkeisse, oli ikkagi raamatute lugemine. See pahe oli viimase sugupõlve ajal üha rohkem maad võtnud, ja isa oli kirjeldamatult tänulik, et ma siiani selliseid kalduvusi polnud ilmutanud. Vaimuhaiglad olid täis inimesi, kes olid liiga palju lugenud. Kunagi olid nad olnud samasugused nagu sina ja mina, kehaliselt tugevad, siirad, rahulolevad ja tasakaalukad. Ja siis olid nad hakanud lugema. Enamasti puht juhuslikult. Külmetusega kaasnenud paar päeva voodis lamamist. Uudishimu äratanud ilus raamatukaas. Ja ühtäkki olidki nad juba pahe kütkeis. Esimene raamat juhatas järgmise juurde. Ja järgmisele järgnes järgmine, moodustades lülid ahelas, mis viis osteteed vaimuhaiguse igavesse öösse.

...

Äärmise ettevaatlikkusega võis ehk sirvida raamatuid, kust oli midagi õppida, nagu näiteks teatmeteoseid või remontimiskäsiraamatuid. Ohtlik oli just nimelt ilukirjandus, just see andis pinnast mõtisklustele ja lausa õhutas mõtisklema. Kurat! Selliseid sõltuvust põhjustavaid ja ohtlikke tooteid tohiks müüa vaid riikliku kontrolli all olevates poodides vastava tõendi ettenäitamisel, piiratud koguses ja ainult küpses eas inimestele. "