Meil kõigil on see oma Siimusti. Sellega me lähemegi. Meie tugevus ja meie nõrkus.
Häid kirjakohti ja mõtteid oli mitmeidki, välja tahan tuua ühe:
Meie hallipäine ajalooõpetaja
üksnes naeratas klassi ees peale putši Moskvas
temalt oli kõik ära võetud
kõik oli aluspesuni kaotsi läinud
õpikud kärutati vanapaberisse
isiklikud tähelepanekud olid muutunud kasutuks
nüüd pidi kannatlikult ootama vaatama
kuidas ajalugu jälle tasapisi kasvama hakkab nagu
pisikene lible klaaspurgis
ajab oma peened idud laiali
on algul sümpaatne ja õrn
ja sisendab isegi lootust
tema lüüme krooni lõhn meenutab sinist akvarelli
kuni näeme täpselt samasugust
kõverat okkalist jubedust
mis sai just välja juuritud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka