Malta

Panen mõne sõna praktilist infot, Malta siin jätkuvalt popp sihtkoht eestlaste seas, ma vaatan. Need, kel huvi pakettreiside ja ekskursioonimaailma vastu, siis seda siit ei leia. Nagu ikka - ma olen laisk, ma olen mässaja, ma olen isepäine, see pole minu maailm.

Mae tutvumas Malta ehituskvaliteediga

Kaheksa aastat tagasi ei jätnud Malta mulle mingisugust erilist muljet. Igav liiv ja tühi väli, ehk et kõik oli kollane - maapind, kiviaiad, majad... Majad ja inimesed olid kas üksteise kukil või siis teine äärmus - tühjus. Nii mulle näis. Tundus ka külm (oktoobri keskpaigas), mereäärsete kohtadega oli kah nii nagu oli... Meie mõistes klassikalist liivaranda on seal ju näpuotsaga. Madalat ja rahulikku minusugusele sobivat põlvini solistamise vett samuti mitte. Lubasin sinna enam mitte kunagi tagasi minna. Tjah, hakkan omadega sinna jõudma, et siiski õudselt hea ja pingevaba on minna tagasi tuttavatesse kohtadesse, kus sa tead, mis sind ees ootab ja kuidas asjad toimivad :) Lisaks valmistusin seekord tõsiseks pakaseks ja kollase ülekülluseks. Tutkit!

                                                     

Algselt pidin võtma stuudiokorteri Kalkarasse, aga lennule eelneval õhtul tegin kiire vangerduse ja sõelale jäi hoopis Qawra/Bugibba poolsaareke ja mitteminulikult suur hotellikolakas. Ma olin lihtsalt nii väsinud, et ei viitsinud hommikusöögi otsimisega võimelda. Lisaks on suures kombinaathotellis sisebasseinid ja katusebasseinid ja... etteruttavalt võib öelda, et trikoo jäi mul kogu reisi ajaks kuivaks.

Tuttavasse kohta tagasi minna on hea ka ses mõttes, et siis ei rapsi mingite vaatamisväärsustega, midagi on juba nähtud ja midagi las jäädagi nägemata. Mulle meeldib pealinn Valletta (seal ma käisin ka seekord mitu korda) ühes oma Kolme Linnaga (kuhu mugav minna üle vee, üks ots 2 EUR), mulle meeldib n-ö sisemaal Mdina ehk Vaikne Linn ja mulle meeldib Gozo saar. Seal me siis käisime. Eelmise reisi meenutuseks oleks võinud ka tollasesse staapi Marsaxlokki minna, aga ei viitsinud.

Transport: seekord täielikult ühistransport, rendikat ei võtnudki lõpuks. Bussiühendus on lihtne ja loogiline, madalhooajal ka päris kenasti graafikus. Üheotsapilet 2 EUR (vahepeal sekka ka kolmeeurost), kehtib 2 tundi. See nädal tegi meid nii enesekindlaks, et lahkumispäeval lennujaama hakkasime liikuma kaks tundi enne lennuki väljumist, saate aru? Normaalsed inimesed on kaks tundi enne lennuki väljumist lennujaamas juba k o h a l, ettevaatlikumad isegi varem. Ütleks nii, et see oli ka esimene kord, mil me olime kindlad, et sellest lennukist me maha jääme :) Qawrast lennujaama peaks olema nii tunnike sõitu, aga see ei pruugi keskpäeval paika pidada. Ei pidanud ka. 

Ilm: ilmselgelt olid mul kaasas liiga soojad riided. Kaks väljasõidupäeva ma suisa sulasin, oleksin vajanud lühikesi rõivaid või pidanuks hotell katuseterrassile lebotama jääma. Ametlikud kraadid +16 ja +21 vahel, aga kui on päike, siis selle jõud on ka detsembris üüratu. Samas üks päev oli tuuline ja pilves, piserdas paar tundi ka vihma, siis oli päris külm ikka ka. Nii et üsna julgesti läheksin teine kordki Maltale detsembris (kindlasti pikemalt), rõivavalikut laiendaksin julgemalt.

Toit on odav(am), aga sellest ehk kirjutan eraldi. 

Kinnisvara jällegi tundub kallim olevat. Rahvast trügib sinna aina juurde ju. Korterid on üldiselt suuremad kui meil. Ka lühiajalist renti otsides on jube raske leida midagi mõistliku pindalaga, korraks puhkama minnes ei ole ju tarvis mingit tondilossi. Lisaks tundub neil olema mingi veider koridori-fetiš. Eks sinna neid ruutmeetreid üksjagu kulubki, eks :) Mäletan 2016 seal öömajaks üht korterit võttes, et oli ka mingi pikk koridorisoolikas. Samas võib muidugi olla, et tegelikult armastavad ka eestlased koridore, ega ma ju tea, mul pole ei linnas ega Hiiumaal koridori, hm... ole nagu esikutki, kui nüüd lõpuni aus olla.

Uutel ja moodsamatel turismipiirkonna kortermajadel on ikka ka suuri aknaid, aga muidu on sellised pisikesed seasilmad levinud, teadagi pool aastast ju kõrvetav kuumus, mis sa ikka suurte klaaspindadega toas end grillid. Ja mis kõige veidram - suures osas on kinnisvarakuulutustes kõik, mis aknast paistab hägustatud-udustatud. Mul jäi seekord uurimata, et mis teema sellega on. Ma saaks aru, kui see oleks mingi üksikjuhtum ja ehk tõesti aknast või rõdult paistab kellegi kapriisse kuulsuse privaatsfäär, aga selline udutamine on seal pigem norm. Hoidku taevas, et mõnel korteril on nunnu katuseterrass ja sealt on ka foto tehtud, siis on kogu panoraamile tõmmatud säherdune võluudu peale, et see meenutab juba Lusti saateid, kus iga teine saatekülaline on hägustatud ja moonutatud jorinaga tuututamas.

2016

2024