Ma kindlasti ei oska seda raamatut kellelegi konkreetselt soovitada, ent minu jaoks siiski igati positiivne lugemiselamus. Kui lisada, et tõlkijaks Veronika Einberg, siis ega peagi rohkemat ütlema. Filimonov sattus vist mu lugemislauale üldse esimest korda...
Ülesehituselt meenutas hiljutist Knausgaardi "Koidutähte" - mitmed eripalgelised tegelased, kelle elunatuke võetakse teravdatud tähelepanu alla ja kellest lugusid võiks lugeda ka eraldiseisvana, samas on need tegelased lõpuks õrnalt siiski omavahel seotud või siis vähemasti ristuvad nende teed erinevatel asjaoludel.
Paar asja, millesse/kellesse ma nüüd pärast lugemist enam endiselt ei suuda suhtuda, need on toruummistuste likvideerimine iidset pärandpraktikat kasutades ja kodumaine maailmakuulus helilooja Bart Narvo :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar