Esmaspäev, 9. november 2020

"Köögikurat"

 "Mees 5. Köögikurat" Herkki Ruubel


Räägime esmalt, mis oli hästi. Resto-elu tagatuba on igatahes põnev teema ja kuna ma kahjuks või õnneks pole vastavaid reality-saateid vaadanud, siis oli igatahes tore lugeda. Loomulikult oleks hagu lisanud, kui autor maininuks konkreetseid söögikohti või värvikaid tegelasi, aga eks ole see väikeses konnatiigis ka mõistetav. Paaril korral oli ka ahastav-naljakat situatsioonikoomikat. Kes on elus puljongit vms keetnud, päriselt keetnud!, see mõistab, mis emotsioonid võivad köögitiimis valitseda, kui üks algaja reipalt kondid kurnab (vedelik kraanikaussi, ma igaks juhuks täpsustan) ja siis tuleb küsima, et mis nendega teha vaja 
🙂
 Või see trühvli prügisse kihutamine 
🙂
 Kusjuures trühvel, kurivaim, lõhnab ja näeb tõepoolest selline välja, et ega isegi võiks selle ettevaatlikult kahe sõrme vahel prügikasti saata 
🙂


Mõõdukalt lühikesed lood on mugavad lugeda, lisaks oli autor vapralt püüdnud neile hoogsad lõpud keerata.

Mis oli halvasti? Ikka see vana teema: hirmsasti vajaks raamat tihedate pulkadega reha ja kindlakäelist rehitsejat lisaks. Näpukad ja veidrused nagunii, aga ka tarbetud kordused. Oli aru saada, et kui autor leidis mõne sümpaatse väljendi, siis ta kasutas seda ikka kohe mõnuga, järjepanu (Exceli tabelid, jätkusuutlik jms). Toimetaja oleks võinud siinkohal näpuga näidata. Või mõned lihtlabased võtted, mille ilmselt keegi oli autorile ette siristanud, à la ära sa kohe teemaga pihta hakka, alusta esmalt ilmast. Üldiselt ju õige märkus, et võiks mingi fooni tekitada, ka ajaliselt sündmuse kuhugi asetada, ent ühel hetkel, eriti järjest lugedes hakkab veidi vastu, et "oli talvine laupäev", "oli aprillikuu hommik", oli see, oli teine. Aga jah, jupphaaval lugedes see ilmselt häirima ei hakka.
Odavat populaarsust on samuti püütud taga ajada. Kõiki koerapoosis vargsi piieldud ühtimisi ei pea üles lugema, et lugejale selgeks teha köökides valitsevat kombelõtvust (ma muidugi liialdan, eks neis kollektiivides ongi valdavalt nooremapoolsed töötajad ja seega tehku, mis tahavad 
🙂
 Või kõiki narkotrippe, ropsimisi jms. Vahel on üks delikaatne vihje mõjusam, ei pea kogu salve tühjaks täristama.

Igatahes sümpaatne lugemine ja aitab ehk paremini mõista kokatööd ja restoranielu (nt miks reserveerida laud, pidada kinni kellaajast... ja muidugi need tänapäeva "moehaigused", pagan, selle peale läksin ma ikka täiesti kettasse)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar