Käoraamat, see harilik

(Gymnadenia conopsea) 
 Ja millised rahvapärased nimed: eesusepöial, kirikhein, nallernaat, taevataadikäekaats, tondikäpp!

Need käpalised on ühed vähestest, kes suudavad mind panna mätaste vahel roomama ja ämblikumüriaadides kükitama :) No on ju ikka vaja tuvastada, millega täpsemalt tegemist, pildistada, mõnikord nuusutada. 

Ilmselt tegemist siis hariliku käoraamatuga, väidetavalt üks meie tavalisemaid käpalisi, looduslik orhidee. Lääne- ja Põhja-Eesti liigirikastel niitudel ja puisniitudel on ta kohati päris sage. See aga ei tähenda, et tavaline oleks tema välimus. Tal on kaunis, enam kui kümne sentimeetri pikkune, lillakaspunane või roosakas tihe õisik. Mõnikord moodustab õisik isegi üle kolmandiku käoraamatu pikast varrest. Ja varre pikkus võib tal olla üle poole meetri. Seega on käoraamat väga ilus lill. 

Kuid peale ilusa välimuse on tal ka väga tugev lõhn. Öeldakse, et tal on nelgilõhn. Ilusad suured lõhnavad õisikud meeldivad paljudele inimestele. Kõik ei ole aga sugugi loodusesõbrad ja võivad nii korjata suure hulga käoraamatu õisikuid. Seepärast on ka harilik käoraamat võetud looduskaitse alla nagu ka kõik teised meie orhideed. Õite välimus ja lõhn ei ole ju inimeste meelitamiseks, seepärast ei tohigi meie neid korjata. Taim vajab hoopis putukaid. Putukad peavad kandma õietolmu käoraamatu ühtedelt õitelt teistesse. Olgu abilisteks siis mesilased või liblikad, igal juhul saavad nad töö eest tasuks ka magusat mesinestet. Sellised on looduse seadused: kui midagi tahad, pead ka ise midagi pakkuma. Käoraamatu eksimatuks määramiseks peab peale tema õite värvi teadma veel mõningaid tunnuseid. Esiteks tuleb vaadata, kas tema väikestel õitel on pikk niitjas kannus. Teiseks tuleb vaadata, kas taime õied moodustavad lühikese püramiidikujulise õisiku või pika ja rulja. Esimesel juhul võib tegu olla püramiidja koerakäpaga, teisel juhul aga käoraamatuga. Seega polegi tema määramine kuigi raske. Meil kasvab aga kaks käoraamatut, peale hariliku käoraamatu veel lõhnav käoraamat. Viimane on meil väga haruldane liik. Harilikust käoraamatust erineb ta kuni 1,5 cm jämeduse õisiku, õie lühema kannuse ja vanilli lõhna poolest.

Meil neid siin palju pole, vaid ühes kohas ja sealgi mõni üksik varreke. Ja kuna nende kaunisaeg jääb kogu muu õitemöllu aega, siis mõnikord jäävad üldse suurema tähelepanuta.